Ottawa Redblacks

Neljapäeval käisime siis Beni, tema isa, onu, onupoja ja onutütre mehega Montrealis Kanada jalgpalli vaatamas. Hommikul läksin Beni juurde kohe ja sealt viidi meid kesklinna, kust läksid bussid kell 3 Montreali poole. Kui kesklinna jõudsime, siis oli tänav juba fänne täis ja kõik ootasid busse ning ka televisioon oli kohal. Meid oli põhibussi peale määratud, kus peal oli ka telemeeskond. Seega õnnestus mul ka Kanada uudistesse pääseda. Küll ainult korraks aga suht uhke on olla ikkagi. Sõit Montreali kestis natuke üle kahe tunni ja tunnike enne mängu algust olime kohal. Käisime tegime kõrvaltänavas kiire söögi ja läksimegi kohe staadionile. Suht imelik oli mööda linna ringi käia, kuna meil olid kõigil Redblacksi särgid seljas ja iga natukese aja tagant tuli kusagilt: "buuuuuu". Staadion oli suht korralik. Mängu keskpaigas teavitati, et hetkel on staadionil üle 21 000 inimese. Lisaks sellele veel selline tore fakt, et poole liitrine õlu staadionil maksis 10 dollarit. Mäng ise oli ka täiega lahe. Ma natuke lugesin enne mängu juba wikipediast, millega täpsemalt tegu on ja teised seletasid ka mulle kohapeal ja mängu lõpuks olid mul juba enamus reeglid selged. Eurooplase jaoks on tegu siiski põhimõtteliselt ameerika jalgpalliga. Mõned üksikud reeglid, mis tegelikult mängu seisukohalt on tähtsad, on erinevad, aga üldine põhimõte on neil siiski sama. Muidu oli kõik väga lahe, ainult see, kuidas see mäng venis, oli mulle väga harjumatu. Mänguaeg ise oli täpselt 60 min ja iga väikese asja pärast ei pandud kella ka seisma, aga ikkagi kestis mäng kokku 3 tundi. Seda siis sellepärast, et pidevalt olid mängus televisiooni reklaamipauside pärast seisakud ja iga natukese aja tagant, kui mõni suurem viga oli, pandi aeg ka seisma. Seega üsna palju oli seal aega niisama juttu rääkida, aga ma sain aru, et see ongi vist üks selle mängu võlusid kohalike jaoks. Tullakse kohale seltskonnaga, juuakse, chillitakse, räägitakse juttu ja siis vahepeal elatakse kaasa, kui jälle pall mängu pannakse korraks. See telereklaami pärast mängu katkestamine oli mulle kuidagi eriti vastu. Minu mõistuse järgi peaks ikka televisioon ennast mängu järgi kohandama, mitta vastupidid. Siin pidid aga reklaamrahad nii suured olema, et selle pealt see sport elabki.
Ottawa Redblacks on CFL-is alles väga uus meeskond. Eelmine hooaeg oli neile esimene ja neil läks ikka väga kehvasti. 19 mängust suudeti võita ainult 2 ja need mõlemad kodus. Neljapäevane mäng oli aga kogu selle hooaja esimene mäng ning meil õnnestus see võõrsil võita. Seega kõigi üllatus ja heameel oli suur. Ning kogu see õhkkond, mis seal staadionil mängu lõpus valitses oli imeline. Ka minu emotsioon oli metsik ja õhtuks oli hääl ka karjumisest natuke ära.
Pärast mängu läksime otse bussi peale ja meid toodi Ottawasse tagasi.

Eile hommikul lebotasin niisama Beni juures ja päeval olin rannas. Õhtul hakkas siin samas meie maja juures rannas Dragonboat festival, mis siis kujutab endast pikkade viikingistiilis aerupaatide võistlust, kust Matt ja Hannah ka osa võtavad. See festival kestab terve nädalavahetuse ja hommikuti on võistlus ning õhtuti on kontserdid. Seega eile õhtul käisimegi ühte bändi kuulamas. Peale seda tulime aga kohe koju ära, kuna teised pidid täna hommikul kell 7 juba rannas olema, et võistluseks valmis seada ennast. Ma kahjuks magasin täna päris kaua ja nende sõitu vaatama ei jõudnudki. Täna olid aga õnneks alles eelsõidud ja nad said edasi, niiet homme hommikul üritan neile kaasa ka elama minna.

Praegu hakkangi kohe veel sinna restorani tööintervjuule minema, millest eelmine kord ka juttu oli ja peale seda saab siis täielikult festivali lainele minna.
Järgmine kord vist saangi juba kirjutada, milline mu lõplik töökoht siis olema saab siin.

Siit saab näha mu 2 sekundit telekuulsust: http://ottawa.ctvnews.ca/video?binId=1.1164587
Sealt tuleks siis valida 25.juuni uudised ja alustada tasub 18min 15sek koha pealt.