Nojah.... nüüd läks jälle vahepeal nii kiireks, et saan jälle tervest nädalast kirjutada. Olin põhimõtteliselt terve nädala tööl ja õhtuti toimus ka koguaeg midagi. Seda postitust tulin ka randa kirjutama, sest ilusat ilma oleks nagu patt raisku lasta, aga tahaks nagu teile ikka kirjutada ka vahepeal.
Terve nädalavahetus oli siis see Dragon Boat festival. Läks aga nii, et ma ei jõudnud ühtegi teiste sõitu vaatama, kuna laupäeval ma olin laisk ja pühapäeval sadas täiega ja oli päris jahe ka. Õhtul jäi sadu vähe vaiksemaks ja siis käisin korra ühte bändi kuulamas, aga see oli ka kõik.
Esmaspäev oli siis mu esimene tööpäev Tim Hortonsis(Kanada kuulsaim sõõrikukohvikute kett, mis on ka ühtlasi põhi koht, kust nad kohvi võtavad). Mu laupäevane tööintervjuu seal restos läks tegelikult mul omast arust väga hästi ja esmaspäeval me veel lootsin, et nad järsku võtavad ühendust minuga ja saan hoopis sinna tööle, aga võin ennalikult ära öelda, et seda pole siiani juthunud. Seega nüüd kindel, et selleks kuuks ajaks saabki mu töökohaks olema Tim Hortons.
Esmaspäev oli jubenüri päev. Istusin kogu oma 8 tunnise tööpäeva kusagil tagaruumis ja vaatasin e-õppe videoid. Õnneks nad maksid mulle selle eest palka juba, niiet see tegi asja väheke paremaks.
Teisipäevast sain samuti umbes 5 tundi vahtida neid videoid. Peale seda hakkas praktiline osa treeningust. Alguses oli selline väga ülevaatlik asi, räägiti, kuidas masinad töötavad ja kuidas selle koha töö üldse üles ehitatud on jne.
Põhimõtteliselt meenutab selle koha ülesehitus McDonaldsit. Taga on köögiosa, kus küpsetatakse sõõrikuid ja ees on pikk lett mitme kassaga ning siis on veel Drive-thru. Lisaks on veel tegelikult võileibade tegemise lett ka eraldi veel köögist.
Neljapäeva ma veetsingi Drive-thru's, kus mu ülesandeks oli tuimalt järjest lihtsalt kohvisid välja valada. Vastavalt kliendi soovile piim, suhkur, kohvi tüüp ja siis topsile kaas peale. Ja nii 8 tundi järjest. Alguses nagu oli huvitav, aga lõpuks ma sain aru, et see on ikka jube üksluine töö. Pluss sellest pidevast kohvikannude järgi sirutamisest ja valamisest hakkas mu õlg ka kusagil päeva keskel valutama, niiet ma pidin vasaku käe peale üle minema, mis tegi mind aeglasemaks jälle. Sellel tööpostil on aga kiirus kõige alus.
Reedel õppisin aga kassas olemist ja see vist õnneks ongi mu tegelik põhiline tööpost. Seal mulle täitsa meeldis. Sai klientidega suhelda, vahepeal natuke kohvisid teha ja seal oli üldse mingi miljon erinevat ülesannet ja see tegi asja väheke mitmekesisemaks ja aeg läks päris kiiresti
Järgmisel nädalal olen teisipäevast laupäevani järjest tööl ja eks siis näeb, kus ma põhiliselt töötama hakkan. A ja kõik tööpäevad on mul kella 7-15. Niiet ma pean iga päev 5.30 ärkama. Esimesed päevad käisin bussiga tööl, aga täna võtsin Mattilt ratta ja nii vist hakkabki olema edaspidi, et käin rattaga. See annab mulle järsku natuke uneaega ka juurde.
Reedel käisin õhtul veel Adami ja Chody juures grillimas, mis kujunes jällegi väga lahedaks ürituseks.
Ning töö jutu lõpetuseks... lisaks sellele, et ma pean seal kindlat vormiriietust kandma, pean ma kandma ka habemevõrku. Kõlab megaveidralt eks... juba töövestlusel öeldi mulle, et kui tööle võtavad mind, siis mul kaks võimalust: kas habe ära ajada või habemevõrku kanda. Sellel samal õhtul peol olles tegin Beniga diili, et kui ma peaks sinna tööle saama, siis ma ei allu provokatsioonidele ja ei aja habet ära ning kannan uhkelt habemevõrku. Lõpus on pilt ka sellest iludusest.
Nüüd siis vast selle postituse tähtsaima sündmuse juurde. Kolmapäeval oli siis Canada Day, mis siis tähendab nende iseseisvuspäeva ja on aasta suurim pidustus. Ning minu õnneks tähistatakse seda just Ottawas kõige suuremalt, kuna tegu on siiski pealinnaga. Põhimõtteliselt oli siin kõik samamoodi nagu Australia Day'l seal. Terve linna on rahvusvärvidesse riietatud inimesi täis, kõigil on lipud kas kaasas, seljas või keha peale maalitud. Matt nägi megaawesome välja ja kutsusime teda capten Canada'ks(pärast pildilt näeb). Alguses tehti minu jaoks ka suured plaanid. Kästi valget värvi särk selga panna ja Hanna'h lubas minust Kanada lipu teha. Kahjuks läks aga nii, et minuga lõpuks ei tehtudki midagi, niiet minu kostüümiks jäigi valge särk ja punane peapael.
See päev hakkas minu jaoks juba väga kanadalikult. Nimelt ärkasin üles selle peale, et Matt astus minu tuppa sisse, viiul õlal ja mängis ning laulis Kanada hümni mulle. Seepeale sõime ühe õige Kanada hommikusöögi ja läksime juba kell 1 ühe Matti sõbra juurde. Seega pidu hakkas suhteliselt vara, mis sobis mulle väga hästi, kuna pidin ju järgmine päev kell 7 tööl olema ja Australia Day'st mul juba olid natuke halvad mälestused sellega. Päev läbi toimusid linnas igasugused üritused ja kontserdid. Seega me liikusimegi juba kella 6 ajal linna ja käisime ringi seal. Kell 10 oli parlamendi hoone juures ilutulestik, mida me vaatamas käisime ja mis oli tõeliselt vägev. Peale seda käisime veel natuke baarides ja mina läksin töö pärast viimase bussiga koju, teised jäid aga linnapeale. Vaatamata viimase bussiga tulekule sain ma ainult 3,5 tundi magada ja neljapäevane tööpäev oli päris raske. Aga vähemalt oli kogu mu kolmapäev lihtsalt mega.
Kuna me sel nädalavahetusel oleme Mattiga mõlemad vabad ja mingit otsest üritust ka ei toimu ning ilmad on ka päris ilusad praegu, siis vist läheme kuhugi loodusesse matkama.
Beardnet FTW
Chody
...sest tavalised selfied läksid igavaks
Canada Day
Capten Canada
...ja nii valmis see postitus
No comments:
Post a Comment