Teisipäev
Nagu eelmine kord mainitud sai, siis ärkasin hommikul üles ja hakkasin kohe seda alkoholi käitlemise sertifikaati tegema. Alguses see programm ütles, et aega kulub umbes 4 tundi ning vastupidiselt kõigile mu ootsutele see võttiski kokku vähemalt 4 tundi. Põhimõtteliselt kujutas see endast erinevadi videoid ja küsimusi vaheldumisi ja iga bloki lõpus oli test. Alguses oli isegi suht huvitav, aga umbes poole peal oli mul juba kopp nii ees, et ma tegelesin miljoni muu asjaga paralleelselt niiet kokkuvõttes tegin ma tegelikult seda asja terve päeva. Üheks põhjuseks oli ka see, et väljas sadas päev läbi vihma ja mu suur tööotsimise plaan linnas jäi niikuinii ära. Seega istusingi terve päeva kodus, üritasin selle sertifikaadiga ühele poole saada ja chillisin arvutis niisama. Päris lõpueksami tegin vist alles mingi kella 8 ajal õhtul ning see oli päris omamoodi kogemus. Ma tegin seda küll oma toas, aga mingi selle programmi poolne ülevaataja jälgis mind webcamist ja screenview abil, et ma ei spikerdaks. Õnneks sain tehtud selle ilusti.
Päris õhtul enne magamaminekut võtsin veel Kanada netipõhise tööportaali lahti ja saatsin seal hunniku CVsid laiali.
Kolmapäev
Mu esimene tõeline tööotsimise päev. Algus läks küll natuke nihu kohe, kuna ma magasin pigem kaua ja jõudsin linna alles umbes kella 12 ajal. See aga tähendas, et kõigis restodes oli lõunane tipptund ja kellegil polnud minu jaoks aega. Seega liikusin sealt kõige paremast alast minema ja käisin natuke kõrvalisemates kohtades, kus kõik polnud nii busy'id. See aga tähendas, et ma lõpuks põhimõtteliselt kõndisin teisele poole kesklinna ja siis hiljem tagasi. Ning umbes kella 3 ajal olin tagasi Byward Marketil(see on see põhiline restode ja baaride ala) ja siis sain seal ka kõik kohad läbi käia ruttu, enne kui õhtusöögi aeg tuli. Minu suureks üllatuseks oli seal tõesti metsikult palju erinevaid kohti. Võib vist julgelt väita, et sellel suhteliselt väikesel alal oli vähemalt 30 erinevat söögi/joogikohta. Lõpuks kui kell umbes 6 sai ja kõigis kohtades jälle kiireks läks, otsustasin et aitab küll tänaseks. Peale seda käisin veel natuke poodides ja muretsesin endale erinevaid tähtsaid asju(nt adapter euroopa laadijate jaoks) ning jalutasin niisama mööda linna ringi ja olin turist natuke. Koju jõudsin vist alles kella 9 ajal ja olin täiesti surnud omadega. Teised tegib parajasti bändiproovi, niiet ma kuulasingi natuke neid ja tegin samal ajal õhtusöögi ja läksin suht vara magama.
Neljapäev
Samuti olin väga asjalik ja suutsin veel ühe baaride- ja restoderohke ala läbi käia. Seekord alustasin juba teadlikult kella 2 ajal ajal, et vältida seda lõunast möllu. Kui see ala läbi sai käidud, siis käisin veel kesklinnast läbi, kus algas Ribfest. See tähendab, siis et üks terve tänav oli erinevad ajutisi grillikohti täis ja lõhnas nagu jaanipäev. Tegin seal väikse ringi ja läskin suht vara koju, kuna pidime Matti ja Hannah'iga ratastega sõitma minema õhtul. Kui koju jõudsin mingi kella 6 ajal, siis selgus aga, et rattasõit jääb ära ja läheme hoopis linnapeale. Kui päev oli muidu megakuum ja päikseline olnud, siis selleks hetkeks kui linna jõudsime sadas padukat. Seega jooksimegi ruttu läbi Byward marketi ja istusime läbimärgadena ühte baari maha, kus veetsimegi ülejäänud õhtu. Matti sõbrad olid ka meiega, niiet väga lahe õhtu oli ja sai uusi tutvusi jälle. Kuna Matt pidi hommikul kell 7 juba tööl olema, siis õhtu lõppes üsna vara ja magama sai juba enne keskööd.
Reede
Reede oli kaua oodatud päev, kuna õhtul oli Bitter North'i( Matti ja Beni bänd) esinemine rannabaaris ja suur pidu.
Reedeks oli ka mu eelmiste päevade pingutus juba vaikselt vilja kandma hakanud. Nimelt oli mul kohe hommikul kaks tööintervjuud, mis mõlemad olid neti kaudu leitud. Esimene oli aktiivmüügi kohale, mis siis põhimõtteliselt on sama, nagu Eestis esimesena need LHV inimesed hakkasid kaubanduskeskustes inimestele pensionit pähe määrima. Ehk siis mitte just kõige meeldivam töö, aga ikkagi töö. Sealt öeldi mulle, et nad teevad veel intervjuusid ja kui kõik on läbi võetud, siis antakse teada, kas sobin neile või ei.
Teine intervjuu oli Kanada kuulsaimas sõõrikukohvikus Tim Hortons. See oleks tõeliselt lahe koht, kus töötada ja enda arust vähemalt läks see intervjuu suhteliselt edukalt ning nad lubasid 7 päeva jooksul teada anda, kas nad soovivad minuga koostööd teha või ei.
Kuna need intervjuud mõlemad olid hommikul vara, siis juba kella 12 ajal olin kodus. Aga peaaegu kohe kui koju jõudsin, sain kõne ning veel ühe intervjuu aja kell 6.30 õhtul. See aeg muidugi oli suht niru, kuna teiste esinemine algas juba kell 7.30. Aga mõtlesin, et pole hullu, et kella 8-ks jõuan ikka kohale. Well... pigem mitte. See intervjuu oli pooleldi koolitus, niiet mul läks seal üle 2 tunni ja tänu Ottawa "fantastilisele" ühistranspordisüsteemile jõudsin ma sinna rannabaari alles napilt enne kella kümmet ja kuulsin vist ainult 4 viimast lugu. Inetrvjuu läks aga hästi ja ma sain töö endale. See on aga jällegi üsna halb töö. Nimelt hakkan ma kõigepealt inimestele helistama ja pakkuma neile võimalust, et tulen nende juurde koju ja näitan neile ühte nugade komplekti(pmst sama mis Eestis vahepeal nende tolmuimejatega oli). Ehk siis põhimõtteliselt hakkan ma inimestele nuge müüma. See on aga selle suhtes hea, et kui enamus selliseid asju on ainult tulemuspõhisel palgal, siis sellega on nii, et isegi kui ma nendele inimestele midagi ei müü, siis iga esitluse eest, mis ma kodudes teen, saan ma ma 16 dollarit. Kolmapäeval hakkab selle jaoks 3 päevane koolitus ja ma täiega loodan, et ma saan selleks ajaks mingi muu pakkumise, kuna ma üüüüüldse ei taha teha seda tööd, aga kui ei saa, eks siis peab ikka minema kohale sinna koolitusele.
Õhtu oli aga megalahe. Peale teiste esinemise lõppu aitasin seal natuke asju pakkida ja siis läksime nende kuttide juurde majapeole, kellega ma neljapäeval kohtusin. Pidu oli korralik ja lõppes sellega, et me mingi kella 4 ajal rulatasime koju ja käisime teepeal veel mäkis ja ujumas ka.
Laupäev
Magasime suht kaua, aga suht kohe peale ärkamist läksime Matti ja Hannah'iga linnapeale. Sõime ühe tõelise Kanada brunchi ja siis nad näitasid mulle ära põhilised Ottawa vaatamisväärsused. Seega oli selline tõeline turisti päev. Ilm oli ka lihtsalt imeline ja seetõttu pidevalt istusime lihtsalt kusagile maha ja nautisime ilma. Õhtul grillisime Matti aias ja peale seda läksime jällegi linnapeale. Nad viisid mind seekord enda lemmikbaari, kus nad pidevalt käima pidid. Jällegi oli väga lahe õhtu ja mingil määral kasulik ka, kuna tutvusin veel ühe Matti sõbraga, kelle isa omab firmat, mis pakub maalriteenuseid. Seega on võimalus, et saan sinna tööle. Õhtu lõpuks jõudsime Hannah'i juurde, kuna taksoga Matti juurde minek oleks jubekalliks läinud. Hannah'i maja juures nägin ka esimest korda elus skunki, mis oli suht huvitav kogemus. Neid pidi siin üsna palju olema ja pidid suht suureks probleemiks olema, sest isegi kui näiteks koer saab pihta skungi haisuga ja tuleb tuppa, siis terve maja ja kõik perekonnaliikmed ka haisevad vähemalt nädala.
Pühapäev
Pühapäev oli siin siis isadepäev. Selleks olime Beni vanemate juurde kutsutud. Kuna meie hommik oli väga aeglane ja uimane, siis jõudsime sinna alles kella viieks. Matt põhimõtteliselt ainult viskaski ära mind sinna ja läks ise oma vanemate juurde õhtusöögile. Seega veetsingi ülejäänud päeva Beni ja tema perega. Neil oli seal megamõnus hoov koos basseiniga. Seal suutsin ma jalgpalli mängides kuhugi kännuotsa maanduda nii, et mu ainsatesse lühkaritesse tuli auk. Ma hiljem üritasin neid lühemaks teha lihtsalt, et saaks kanda küll veel, aga selle protsessi käigus suutsin ma pooleks rebida need püksid :) . Ehk siis ma pean nüüd millalgi shoppama minema. Õhtul vaatasime Beni juures naiste jalgpalli MMi Kanada-Šveitsi mängu, mis oli täiega huvitav ning minu suureks üllatuseks väga jõuline. Päris õhtul käisime veel kinos Jurassic Worldi vaatamas, mis oli IMAX 3D ja täielik ulme lihtsalt. Pole elusees selliseid efekte kogenud. Ööseks jäin aga Beni juurde.
Nüüd ongi käes esmaspäev ja täna oli Rory kolledži lõpetamine. Seega põhimõtteliselt nii kui ma silmad lahti tegin astusid juba külalised uksest sisse. Siin peetigi selline lõpetamiseeelne istumine ja mindi lõpetamisele. Ma aga otsustasin, et ei lähe aktusele ja puhkan sellest nädalavahetusest ja kirjutan blogi ka valmis lõpuks. Seega olengi terve päeva üksi Beni juures olnud ja jään ka vist täna ööseks siia.
Ma nüüd edaspidi proovin ikka vähe tihedamini kirjutada, et ei tuleks jälle sellist ühte megapikka postitust. Praeguseks aga kõik.
Cheers!
RibFest
Meie majavalvur Garry White
Matt ja Hannah
Moose
Tööintervjuu mode
Skunk
R.I.P
No comments:
Post a Comment