Kuttidele oli esinemiseks kohale toodud mingi järelkäru laadne asi, millest oli põhimõtteliselt lava tehtud. Aitasin neil kogus tehnika üles panna ja lõppkokkuvõttes nägi kogu see asi megalahe välja. Eriti veel, kui pimedaks läks ja prožektorid tööle panime. Tegime seal veel nalja, et neil on nüüd täitsa oma lavatehnik Eestist.
Algselt oli neil plaanis mängida kaks tunni ajast set'i, poole tunnise pausiga, aga asi lõppes nii, et see teine set venis vist peaaegu et 3 tunniseks. Mingi hetk tuli kusagilt veel mingi kitarriga sugulane, kes ka kampa lõi ja lõpuks oli lava rahvast täis ja kes vähegi sõnu teadis pandi mikri taha.
Kõik mis aga ülejäänud pidu puudutab vist kahjuks väga trükimusta ei kannata. Ainult seda tuleb öelda, et kui me ka niimoodi oma 50. juubelil veel pidutseda tahame, siis peaks küll praegustele pidudele vähe vunki juurde panema.
Järgmine päev saime sealt umbes kella 12 ajal tulema ja pidime jällegi tegusad olema ning kogu laenutatud kraami tagasi viima. Beni juurde jõudes oli mul suur plaan magada, aga selleni ma lõpuks ei jõudnudki, kuna Rory(Beni tüdruk) tuli ideele, et võiks Beni töö juurde sööma minna. Seega läksimegi mingi kella 4 ajal koos Rory, Matti ja Hannah'iga( Matti tüdruk ja ka nende bändi laulja) sööma. Ben pidi tööl olema, niiet ta oli meie teenindajaks, aga kuna oli suht vaikne, siis ta vahepeal istus meiega koos. Matt rääkis meile seal lugusid oma eelmisest elukohast ja ma pole vist ammu nii palju naernud, kui selle paari tunni jooksul, mis me seal restos olime. Peale seda kolisin kõigi oma asjadega oma uude tuppa Matti juures sisse ja ega me väga enam õhtul midagi ei teinudki. Nii väsinud oli olla, et käisime poes ja vahtisime telksi natuke ja vajusime mõlemad juba kella 10 ajal ära.
Täna, ehk siis esmaspäeval, oli mu esimene asjalik päev. Ärkasin suhteliselt vara, natuke peale kaheksat. Kui mul muidu läks selle ajavahega harjumisega ülihästi, siis ainuke asi, mis annab tunda, on see, et ma olen iga päev umbes kell 8 ärganud, olenemata selle, mis kell ma magama olen läinud. Uurisingi siis hommikul kohe natuke Ottawa kaarti ja sain väheke aimu, kus mis asub. Seejärel suundusin esimest korda päris linna sisse. Siiamaani olin põhimõtteliselt ainult äärelinnades olnud. Linna sain bussiga ja jällegi pidin veenduma, et Kanadas elavad maailma kõige toredamad inimesed. Kui ma bussi pealt piletit osta üritasin, siis bussijuht sai aru, et mul pole õrna aimu ka mitte, kuhu ma tegelikult minna tahan ja siis me seal jäime natukeseks juttu rääkima temaga ning asi lõppes sellega, et ta andis mulle tasuta, lihtsalt niisama, bussi päevapileti.
Linnas olin ma megaasjalik. Jooksin alguses hullult ringi ja tegin endale asju selgeks, kus mida kõige targem teha on ja siis lõpuks tegin endale kohaliku telefoninumbri ja pangakonto ära. Lisaks pidin käima kusagil valitsuse asutuses, kust ma sain endale SIN(social insurance number) numbri, mida on mul vaja, et tööandja mulle palka maksta saaks ja sealt õiged maksud maha läheks. Kui need tehtud sain, siis käisin niisama seal samas rajoonis ringi uudistamas. Algselt mõtlesin, et ma täna töö otsimiseni ei jõua, aga kuna ma juba seal ringi uitasin, siis põikasin ikka vahepeal osadesse restodesse sisse ja jagasin CV-sid. Nüüd jõudsin koju ja jalad löövad tuld jälle täiega ja suht väsinud on olla. Aga vähemalt oli väga asjalik päev.
Ma veel linnast rääkima ei hakka. Käin mõned päevad veel ringi ja saan väheke parema pildi ette ning siis teen eraldi postituse, kuhu panen siis kõik tänased pildid ja emotsioonid ka sisse.
Homme hommikul pean veel ühe netipõhise koolituse ära tegema, mis annab mulle loa Ontario osariigis alkoholi käidelda ja teenindussektoris töötada. Peale seda peaks mul olema kõik töötamiseks vajalikud asjad olemas ja homme hakkangi siis korralikult töö otsimisega pihta. Matt näitas mulle piirkonna ära, kus kõige rohkem baare, kohvikuid ja restorane on ning homme lähengi sinna ja üritan nii paljudesse kohtadesse kui võimalik ka oma CV sokutada.
Nüüd on aga uneaeg. Headaega!
Hannah
Ben ja Rory
No comments:
Post a Comment