Aga nüüd siin ta nüüd igaljuhul on ja juba koos ülejäänud nädalaga.
Sellel nädalavahetusel olime asjalikud ja tegime päris palju huvitavat.
Laupäeval oli meil suur plaan telkima minna Gatineau loodusparki ja siis pühapäeva hommikul kohe sinna mägedesse matkama minna, aga kuna selgus, et USA iseseisvuspäeva tõttu olid kõik telkimisalad juba täis, siis pidime uue plaani välja mõtlema. Seega käisimegi laupäeva õhtul minigolfi mängimas ja õhtust söömas ning pühapäeval ärkasime vara ja veetsime terve päeva Gatineau looduspargis. See park asub umbes poole tunni autosõidu kaugusel Ottawast loodes. Alguses matkasime natuke metsas ringi, siis suundusime järvede äärde. Pikutasime natuke seal rannas ja siis matkasime loodusradadel ümber järvede.
Kuna kogu seda looduses ringi käimist on suhteliselt raske sõnadega kirjeldada, siis paningi meie mõnusast nädalavahetusest ka väikse video kokku. Seda võib siis näha minu facebooki seinal.
Esmaspäev jätkus sama mõnusalt. Hommikul kohe peale ärkamist võtsime Beni ja Vicky peale ning läksime veeparki. Minul ja Mattil olid tasuta piletid, kuna umbes 2 nädalat tagasi, kui ma rannas olin, tulid ühe raadiojaama promoinimesed minu juurde ja tahtsid, et ma midagi nende instagrammi lehe jaoks teeks. Seega tegidki nad must väikese video ja sain 2 tasuta pääset selle eest.
Tegu oli väliveepargiga ja kuna ilm oli ka väga ilus, siis oli meil seal väga mõnus. Istusime niisama alguses ja siis ülejääud aja maadlesime mudilastega torude järjekordades. Kuna aga kõhud läksid lõpuks tühjaks ja me olime Quebecis, siis otsustasime sealt veepargist ära minna ja minna ümbruskonna parimasse poutine kohta.( Okei, ma nüüd pean ennast kokku võtma ja selle üldise Ottawa/Kanada postituse ka ära tegema, kuna see viimane lause jääb juba enamustele segaseks ma usun). See poutine oli lihtsalt nii hea, et ma oleks nutta tahtnud.
Õhtul üritasime veel seriaali vaadata, aga me olime nii surnud, et ma jäin esimese 10 minuti jooksul magama juba.
Ülejäänud nädala olen iga päev 7-15 tööl olnud ja tegelikult on seal täitsa okei töötada. Ma nüüd olengi olnud kassas kogu aeg ja päevad lähevad suhteliselt kiiresti ja ei saa kurta, et töö raske oleks. Seega olen väga rahul oma töökoha valikuga. Ka kogu see tööseltskond on väga huvitav ja kirju, mis teeb töö vahel vestlemise vägagi silmaringi avardavaks.
Selle nädala jooksul pidin ka ära ütlema, et ma lahkun varsti. Seni olin neile valetanud, et jään pikaks ajaks tööle sinna, kuna mul on koolist akadeemiline puhkus ja plaan terve aasta Kanadas olla. Mul oli tõeline masterplan välja mõeldud, kuidas nii teha, et ma saan neile oma lahkumisest siin vajaliku 2 nädalas etteteatamise anda ja samas kindlustada selle, et nad mul selle 2 nädalat ka veel töötada lasevad, mitte mind kohe ei vallanda, kuna nö. valetasin neile alguses. Täna(reede) saan juba öelda, et see ka toimis täielikult. Teisipäevast kuni tänaseni tegin skeeme ja ajasin udu neile ja lühidalt kokkuvõttes on nüüd seis selline, et nad mitte pole mu peale pahased, et nad minu pärast nüüd uuesti töölisi otsima peavad hakkama, vaid tunnevad kaasa mulle, kuna mu kogu reis sai tänu kooli apsakale rikutud ja ma pean septembris tagasi Eestis olema, et oma õpingutega jätkata.
Seega nüüd kindel, et mul on kuni siit lahkumiseni töökoht olemas ja mu viimane päev saab olema 22. juuli.
Õhtuti peale tööd olen üritanud asjalik olla, et ikkagi võimalikult palju siin lisaks tööle ka teha veel. Teisipäeval ja täna ei tulnud sellest midagi välja. Mõlemal päeval käisin ainult poes ja tulin koju lebotama.
Kolmapäeval läksime aga peaaegu kohe peale seda, kui ma koju jõudsin Beni juurde grillima. See grilliõhtu arenes üsna korralikuks peoks. Seda küll rohkem teiste jaoks, kuna seekord oli minu kord kaine autojuht olla, aga megalahe õhtu oli mul sellegi poolest. Grilli kõrvale tegime lahti ka minu Eestist kaasa toodud nänni. Tegin teistele kiluvõileibu, millest ma küll enamus ise lõpuks ära sain süüa, kuna neile see siiski pigem peale ei läinud. Lisaks sai mekkida veel Vana Tallinnat ja Kalevi komme. Selline õhtu oli meil plaani juba tegelikult samal nädalal, kui ma siia jõudsin, aga kõigi tiheda graafiku tõttu jõudsime selleni alles nüüd, aga vähemalt jõudsime. Päris hilja õhtul käisime veel ühes baaris, mis asus Matti ja Beni lapsepõlve naabruskonnas(Ben elab endiselt seal samas piirkonnas). See oli selline tõeline kantrimuusika baar, kus seltskond oli täpselt selline, et naistel mida lühem seelik ja avaram dekoltee seda uhkem ja meestel, mida suurem muskel ja õlisem soeng, seda parem. Õhtu iseenesest väga pikale ei veninudki, juba kella poole 3 ajal olime kodus, aga kuna mul oli juba kell 5.30 äratus, et tööle minna, siis jäi mul unetunde sellel ööl jubeväheseks.
Esmaspäev jätkus sama mõnusalt. Hommikul kohe peale ärkamist võtsime Beni ja Vicky peale ning läksime veeparki. Minul ja Mattil olid tasuta piletid, kuna umbes 2 nädalat tagasi, kui ma rannas olin, tulid ühe raadiojaama promoinimesed minu juurde ja tahtsid, et ma midagi nende instagrammi lehe jaoks teeks. Seega tegidki nad must väikese video ja sain 2 tasuta pääset selle eest.
Tegu oli väliveepargiga ja kuna ilm oli ka väga ilus, siis oli meil seal väga mõnus. Istusime niisama alguses ja siis ülejääud aja maadlesime mudilastega torude järjekordades. Kuna aga kõhud läksid lõpuks tühjaks ja me olime Quebecis, siis otsustasime sealt veepargist ära minna ja minna ümbruskonna parimasse poutine kohta.( Okei, ma nüüd pean ennast kokku võtma ja selle üldise Ottawa/Kanada postituse ka ära tegema, kuna see viimane lause jääb juba enamustele segaseks ma usun). See poutine oli lihtsalt nii hea, et ma oleks nutta tahtnud.
Õhtul üritasime veel seriaali vaadata, aga me olime nii surnud, et ma jäin esimese 10 minuti jooksul magama juba.
Ülejäänud nädala olen iga päev 7-15 tööl olnud ja tegelikult on seal täitsa okei töötada. Ma nüüd olengi olnud kassas kogu aeg ja päevad lähevad suhteliselt kiiresti ja ei saa kurta, et töö raske oleks. Seega olen väga rahul oma töökoha valikuga. Ka kogu see tööseltskond on väga huvitav ja kirju, mis teeb töö vahel vestlemise vägagi silmaringi avardavaks.
Selle nädala jooksul pidin ka ära ütlema, et ma lahkun varsti. Seni olin neile valetanud, et jään pikaks ajaks tööle sinna, kuna mul on koolist akadeemiline puhkus ja plaan terve aasta Kanadas olla. Mul oli tõeline masterplan välja mõeldud, kuidas nii teha, et ma saan neile oma lahkumisest siin vajaliku 2 nädalas etteteatamise anda ja samas kindlustada selle, et nad mul selle 2 nädalat ka veel töötada lasevad, mitte mind kohe ei vallanda, kuna nö. valetasin neile alguses. Täna(reede) saan juba öelda, et see ka toimis täielikult. Teisipäevast kuni tänaseni tegin skeeme ja ajasin udu neile ja lühidalt kokkuvõttes on nüüd seis selline, et nad mitte pole mu peale pahased, et nad minu pärast nüüd uuesti töölisi otsima peavad hakkama, vaid tunnevad kaasa mulle, kuna mu kogu reis sai tänu kooli apsakale rikutud ja ma pean septembris tagasi Eestis olema, et oma õpingutega jätkata.
Seega nüüd kindel, et mul on kuni siit lahkumiseni töökoht olemas ja mu viimane päev saab olema 22. juuli.
Õhtuti peale tööd olen üritanud asjalik olla, et ikkagi võimalikult palju siin lisaks tööle ka teha veel. Teisipäeval ja täna ei tulnud sellest midagi välja. Mõlemal päeval käisin ainult poes ja tulin koju lebotama.
Kolmapäeval läksime aga peaaegu kohe peale seda, kui ma koju jõudsin Beni juurde grillima. See grilliõhtu arenes üsna korralikuks peoks. Seda küll rohkem teiste jaoks, kuna seekord oli minu kord kaine autojuht olla, aga megalahe õhtu oli mul sellegi poolest. Grilli kõrvale tegime lahti ka minu Eestist kaasa toodud nänni. Tegin teistele kiluvõileibu, millest ma küll enamus ise lõpuks ära sain süüa, kuna neile see siiski pigem peale ei läinud. Lisaks sai mekkida veel Vana Tallinnat ja Kalevi komme. Selline õhtu oli meil plaani juba tegelikult samal nädalal, kui ma siia jõudsin, aga kõigi tiheda graafiku tõttu jõudsime selleni alles nüüd, aga vähemalt jõudsime. Päris hilja õhtul käisime veel ühes baaris, mis asus Matti ja Beni lapsepõlve naabruskonnas(Ben elab endiselt seal samas piirkonnas). See oli selline tõeline kantrimuusika baar, kus seltskond oli täpselt selline, et naistel mida lühem seelik ja avaram dekoltee seda uhkem ja meestel, mida suurem muskel ja õlisem soeng, seda parem. Õhtu iseenesest väga pikale ei veninudki, juba kella poole 3 ajal olime kodus, aga kuna mul oli juba kell 5.30 äratus, et tööle minna, siis jäi mul unetunde sellel ööl jubeväheseks.
See andis neljapäeval tööl kõvasti tunda, aga kuna ma töötan kohvikus, siis tankisin kohe hommikul ennast korralikult kohvi täis ja tööpäeval polnud vigagi. Ka peale töö lõppu oli enesetunne üsna hea, ja otsustasin minna linna Kanada rahvuslikku loodusmuuseumi. Neljapäeva õhtuti peale kella viite oli seal ka tasuta sissepääs ja ei saanud võimalust kasutamata jätta. Muuseum oli tõesti uhke ja mulle väga meeldis seal, niiet veetsin seal 3 tundi ja oleks veel olnud, aga kell 8 pandi muuseum kinni. Kui sealt bussi peale jõudsin siis tundis, kui väsinud ma tegelikult olen. Seega koju jõudes, ma ei teinud isegi õhtusööki endale. Käisin ruttu pesus ja olin juba pool kümme voodis ja vajusin põhimõtteliselt ka kohe unne.
Sain vähemalt korralikult magada ja täna tööl oli päris hea olla.
Homme on mul veel selle nädala viimane tööpäev ja õhtul on Matti sünnipäev. Tegelikult hakkavad teistel pidustused juba hommikul pihta, kuna siin samas meie rannas on suur võrkpalli võistlus, mida kõik vaatama lähevad ja pärastlõunal on bändid ja melu rannas. Ma peaks umbes täpselt bändide ajaks ka randa jõudma.
Pühapäeval läheme aga Matti vanemate juurde sünnipäeva tähistama, sest tegelikult õige päev ongi tal pühapäev.
..... ja nüüd lisaks videole veel ka pildid.
Sain vähemalt korralikult magada ja täna tööl oli päris hea olla.
Homme on mul veel selle nädala viimane tööpäev ja õhtul on Matti sünnipäev. Tegelikult hakkavad teistel pidustused juba hommikul pihta, kuna siin samas meie rannas on suur võrkpalli võistlus, mida kõik vaatama lähevad ja pärastlõunal on bändid ja melu rannas. Ma peaks umbes täpselt bändide ajaks ka randa jõudma.
Pühapäeval läheme aga Matti vanemate juurde sünnipäeva tähistama, sest tegelikult õige päev ongi tal pühapäev.
..... ja nüüd lisaks videole veel ka pildid.
Mont Cascade
Õnnistasime Beni uue grilli ka sisse
Sõbrad koos
Eesti jooki Eesti pitsist
Siin pole tegu mitte koera vaid hundiga. Ühel õhtul toodi meile koju selline :)
Sain teada, kui ohtlikkus olukorras ma tegelikult olin, kui ma üks öö siin skunki taga ajasin
Pilt pole parim, aga muuseumi kivimite saal oli lihtsalt ulme
....ja kirss tordil. Matti versioon sõnast vürtsikilufilee
No comments:
Post a Comment